Teenustoime jätkusuutlikkus on oluline garant tagamaks tegevusvaldkonna või organisatsiooni kriitiliste funktsioonide toimimise erinevates (kriisi)olukordades.
Parimad praktikad maailmas näitavad, et riigid ja organisatsiooni, mis investeerivad teenustoime jätkusuutlikkusse, suudavad paremini toime tulla eri laadi kriisidega. Näiteks Jaapan on tuntud oma laiaulatusliku maavärinataluvusega infrastruktuuri poolest. Pärast 2011. aasta Sendai (Tōhoku) maavärinat ja sellega kaasnenud tsunamit, võeti kasutusele rangemad ehitusnormid ja varajase hoiatamise süsteemid, vähendamaks tulevaste katastroofide kahjumõju. Organisatsioonid on välja töötanud keerulised riskijuhtimiseplaanid ja korraldavad regulaarselt sellekohaseid harjutusi. See aitab organisatsioonil tervikuna sh töötajatel kriisiolukorras kiirelt ja tõhusalt reageerida, vähendades katastroofi mõju organisatsioonile.
Teine hea näide on Singapur, mis on investeerinud tugevalt oma tarneahelate vastupidavusse. Singapuril on strateegiline toidu ja vee varustuse plaan, mis hõlmab kohalike ressursside maksimaalset kasutamist ja mitmekesistamist, et vähendada sõltuvust importidest. Singapuri veevarustuse strateegia, tuntud kui “Four National Taps”, hõlmab kohalikke veeallikaid, imporditud vett, taaskasutatud vett ja merevee magestamist. See mitmekülgne lähenemine vähendab sõltuvust välisallikatest ja suurendab riigi vastupidavust võimalikule veepuudusele!
Eestis on tegevusvaldkonna jätkusuutlikkusele orienteeritud tegevusviljelus olnud hootine. Seda nii era- ja avalikus sektoris. Näiteks pärast 2007. aasta küberrünnakuid ja massirahutused tänaval „aprlillirahutused“, tõid avalikus sektoris esile vajaduse paremate riskihalduse sh küberturvalisuse lahenduste järele. Olulist tähelepanu hakati pöörama terviklikule riskijuhtimise strateegiale, mis hõlmaks riskide hindamist ja tegevusplaane. Mõisteti, et ilma selleta ollakse vähem võimelised kriise ennetama või kiiresti ja tõhusalt reageerima.
Erasektori kriisikindlusel on mitmeid olulisi puudusi, et tagada nende teenustoime jätkusuutlikkus tulevikus- küberturvalisuse tugevdamine, tervikliku riskijuhtimise strateegia loomine, tõhusa kommunikatsiooni ja koostöö arendamine, tarneahelate vastupidavuse suurendamine ning paindlikkuse ja innovatsiooni edendamine. Need on võtmetähtsusega valdkonnad, mis vajavad tähelepanu. Näiteks Eesti on tuntud oma digitaalse infrastruktuuri poolest kuid paljud ettevõtted on küberturvalisuse osas haavatavad. Küberrünnakud ja andmelekked on suurenenud, kuid paljud ettevõtted ei ole piisavalt valmis nendele reageerima.
Kokkuvõttes, teiste riikide ja tegevusvaldkondade kogemused näidanud, et teenustoime jätkusuutlikkuse tagamine nõuab järjepidevat strateegilist planeerimist ja tugevaid koostöösuhteid sh innovatiivsete tehnoloogiate kasutusele võttu. Järjepidev parimate praktikate rakendamine on kriitilise tähtsusega tagamaks, et eri valdkonnad suudavad tõhusalt toime tulla tulevaste teenustoimet mõjutavate stsenaariumitega. Sinisilmselt ei tasu loota, et piisab pelgalt heal tasemel riskikommunikatsiooni oskusest. Oluline on võtta kasutusele terviklik strateegiline lähenemine teenustoime jätkusuutlikkuse tagamisel. Esimene samm on riskide teadvustamine ja edasi juba lahenduste otsimine.
Ära lase end üllatada ootamatute olukordade ees! Töötame üheskoos välja riskihalduse portfelli, et luua teie tegevusvaldkonna asjakohane toimekindlus. See hõlmab põhjalikku analüüsi teie organisatsiooni või tegevusvaldkonna praegusest kriisijuhtimise süsteemist, pakkudes praktilisi ja tõhusaid lahendusi selle täiustamiseks.