Valitsus otsustas selle aasta alguses, et järgneva kolme aasta jooksul tuleb Eestis luua kriisikaupluste võrgustik. Nii on Aktsiaselts Eesti Varude Keskus (EVK) asunud riigihanke korras leidma kaupmehi, loomaks üle Eesti niinimetatud kriisipoodide võrgustik- kriitiline suurusjärk kaupluseid, et varustada need kriisiolukorras toimimiseks vajaliku elektrigeneraatoriga. Võrgustik moodustatakse olemasolevatest kauplustest igasse maakonda.

Kriisipood ehk kriisivarude pood või hädaolukorra varude pood on koht, kus hoitakse ja müüakse toiduaineid, esmatarbekaupu ja muud vajalikku, et tulla toime hädaolukordade, looduskatastroofide või muude kriiside ajal. Sellise poe eesmärk on tagada inimestele vajalikud vahendid ja varud olukorras, kus tavaline tarneahel on katkenud või toidupoodide varud on piiratud. Seega on kriisipoodide loomine ja haldamine oluline osa riigi või kohaliku omavalitsuse kriisivalmidusest. Selle tegevuseesmärgi realiseerumisel on kaupluse tegevuspiirkonna elanikel kõrgendatud ootus hädavajaliku kauba olemasolule ja selle saadavusele. See omakorda seab kriisipoe omanikule täiendavad kohustused, milledega ta peab arvestama taolise võimekuse loomisel ja haldamisel.

Milliste täiendavate teguritega peab kriisipoe omanik arvestama selle võimekuse loomisel

Need olulised tegurid, mis aitavad kriisipoodi tõhusalt käitada ja varustada, hõlmavad logistilisi, operatiivseid, finantsilisi ja turvameetmeid. Kriisipoe võimekuse loomisel ja haldamisel on nende teguritega arvestamine kriitilise tähtsusega, et tagada poe efektiivne toimimine ja suutlikkus täita ühiskonna/kogukonna ootusi hädaolukorras. Siinkohal mõned sellekohased täpsustavad näited, mida riiklikult ei ole kaupmehele määratletud:

1. Riskide hindamine ja teenustoime planeerimine:

Kõige esimene samm on hinnata võimalikke riske, mis võivad kriisipoe tegevust mõjutada. Need võivad olla loodusõnnetused (üleujutused või tormid), tarnekatkestused, vargusi, tulekahjud, küberohud ja vargused.

• Kriisistsenaariumite (riski)analüüs – omanik peab hindama võimalikke kriisistsenaariume nt määratlema, milliseid kaupu ja teenuseid on tõenäoliselt vaja.
• Kohaliku elanikkonna (kogukonna) vajadused – omanikul tuleb arvestada piirkonna demograafia ja elanike arvuga, et varustada pood sobivate koguste ja vajalike toodetega, arvestades ka erivajadusi (nt beebitoidud, diabeetikutele sobivad tooted jne).

• Tarneahelate mitmekesistamine – omanikul tuleb tagada mitmekesine ja usaldusväärne tarnijate võrgustik, et vähendada sõltuvust ühest allikast ning tagada varude järjepidev täiendamine.
• Ladustamisvõimekus – omanik peab tagama piisava laohoidmise võimekuse, mis mahutaks vajaliku koguse kaupu pikema aja jooksul.
• Teenustoime tegevus(kriisi)plaan – omanikul tuleb iga riski puhul töötada välja tegevuskava. See peab  sisaldama konkreetseid samme riskide vähendamiseks ja tegevusmeetmeid, mida rakendada juhul, kui risk realiseerub.

2. Turvalisus ja riskide maandamine:

Kriisipood võib olla kõrgendatud riskiga objekt, eriti kui hädaolukorras/sõjaolukorras suureneb nõudlus elutähtsate kaupade järele.

• Füüsiline turvalisus – turvameetmete rakendamine poe ja varude kaitsmiseks, nt valvekaamerad, alarmsüsteemid ja füüsiline turvameeskond.
• Küberjulgeolek – kui kriisipood kasutab digitaalseid süsteeme või e-kaubanduse lahendusi, tuleb tagada, et need on kaitstud küberohtude eest.
• Makse- ja arveldussüsteemid – kriisipoel peab olema usaldusväärne ja turvaline maksesüsteem, mis töötab ka juhul, kui tavapärased pangasüsteemid on häiritud.
• Töötajate kriisikäitumise koolitus – töötajatel peab olema vajalik väljaõpe, et toime tulla kriisiolukordades, kus võib esineda paanika, rahutused või suurenenud klientide voog. Omanikul on vaja piisavalt (kriitiline hulk) töötajaid, kes suudaksid täita vajalikke ülesandeid nt ladustamine, turvamine ja klienditeenindus.

3. Kommunikatsioon ja koostöö:

Hädaolukorras on selge ja tõhus kommunikatsioon hädavajalik. Kaupmees peab olema valmis kiiresti ja tõhusalt suhtlema nii oma töötajate, tarnijate, riigiasutuste kui ka kogukonnaga.

• Koostöö kohaliku omavalitsuse ja ametiasutustega – omanikul on oluline tagada suhtlus kohalike omavalitsuse, siseturvalisuse jt ametkodadega, et tagada koostöö ja kiire reageerimine kriisiolukordades.
• „Kliendisuhtlus“ – tuleb olla valmis kriisiolukorras kogukonnaga efektiivselt suhtlemiseks, andes neile ajakohast infot saadaval olevate varude ja poe lahtioleku kohta (PS! see ei ole tavapärane reklaam, et sel nädalal kõik tarbekaubad kuni -50%).

4. Regulatiivsed nõuded:

• Vastavus seadusandlusele – omanik peab olema kursis ja vastama kõigile riiklikele õigusaktidele ka kriisi ajal, sealhulgas järgima toiduohutuse, tervishoiu ja töötajate kaitsemeetmeid.
• Kindlustus – omanik vajab täiendavat kindlustust ja kindlustunnet, mis katab võimalike kriisistsenaariumite ajal varguste või muude kahjude riske.

Niisiis nõuab kriisipoe haldamine omanikult suurt pühendumust ja strateegilist mõtlemist. Õige riskihaldus aitab poeomanikul hädaolukorras/sõjaolukorras mitte ainult hoida oma ettevõtet töös, vaid täita ka olulist rolli kogukonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.

Kui teil on küsimusi või vajate täiendavat nõu, ärge kõhelge meiega ühendust võtmast. Kriisikaupluse omanik peab olema kriisikindel ja usaldusväärne.